Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitas rahandusministeeriumile ettepanekud ettevõtluse ja selle kontrollimise läbipaistvamaks muutmiseks, üks ettepanek oli panna maksuameti vaatlustele peale ajapiirang.
- Kaubandus-tööstuskoja juhi Mait Paltsi sõnul võiksid maksuameti vaatlused olla ettevõtja jaoks selged ja üheselt mõistetavad. Foto: Raul Mee
Kommentaar
Kommenteerib riigikogu liige Aivar Sõerd:
"Kogu sellest maksusummade avalikustamisest saadav lisaväärtus on minu hinnangul küsitav. Kehtiva seaduse järgi avalikustatakse praegu kord kvartalis tasutud maksusummad kokku ja eraldi sealjuures tööjõumaksud.
Ehk kui tegemist on eksportiva ettevõttega, on maksusumma väiksem 0% määraga käibemaksu tõttu, samas võib tegemist olla just suuremat lisaväärtust loova ettevõttega, mis müüb kaupu välisturule. Siseturule kaupu müüvad ja teenuseid osutavad ettevõtted saavad näidata
suuremaid maksusummasid. Samuti võib eksportiva või investeeringuid tegeva ettevõtte puhul olla tagasi küsitav käibemaks suurem kui tasumisele kuuluv käibemaks. Tööjõumaksudega on sama lugu – juhul kui ettevõte ostab teenuseid sisse, siis on tööjõukulu väiksem võrreldes ettevõttega, mis kasutab enda palgatud tööjõudu. Maksusummade numbrite mõistmiseks on vaja seega ka teada, kas ettevõte tegutseb tööjõumahukas või hoopis energia- või kapitalimahukas valdkonnas.
Siit võibki tuleneda põhjus seadusemuudatuseks, et numbrid oleks informatiivsemad praeguse korraga võrreldes, milleks siis soovitakse eraldi välja tuua maksustatava käibe summa.
Käibe summa saab kätte ka aastaaruande kasumiaruandest, aga sealt saab andmed korra aastas ja kuni pool aastat peale aruandeaasta lõppu. Aastaaruandes on ka töötajate keskmine arv, palgakulu, sotsiaalmaks ja dividendidelt arvestatud tulumaks. Maksuamet avaldab andmed korra kvartalis.
Aastaaruandes on käibe real nii maksustatav kui ka maksuvaba käive kokku, seega võrreldes aastaaruandega on kaubanduskoja ettepanekus andmed aktuaalsemad ja detailsemad.
Samas ka kaubanduskoja muudatusettepanekus on maksustatav käive kokku, ehk 20%, 9% ja 0% määraga käive kokku. Seega tuleb muudatuste jõustumisel teada, millises valdkonnas tegutseva ettevõttega on tegemist, et mõista, mis on avaldatud maksusummade numbrite taga tegelikult."
“Praegu on vaatlust võimalik teha ainult maksukohustuslase majandustegevuse kohas, ehk siis sisuliselt tema kontoris. Probleem on olnud selles, et väljaspool tegevuskohta pole maksuamet saanud siiani vaadelda seda, millise majandustegevusega tegeletakse. Tundub ju loogiline, et amet saab vaadelda ka mujal, mitte ainult kontoris,” selgitas kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts.
Ta lisas, et selle juures on oluline see, kui kaua
vaatlemine kestab. “Ettevõtjat tuleb vaatluse alustamise ajal teavitada selle sisust, tema õiguseid ja kohustusi selgitada ning vaatlust tuleb teha mõistlikul tööajal,” rääkis Palts kaubanduskoja ettepanekute kõige olulisemast punktist.
Lisaks on oluline Paltsi sõnul ka see, kui pikk võib üks vaatlus olla. “Ma ei usu, et seda kuritarvitatakse, kuid miks ka mitte. See võiks olla reguleeritud kas rahandusministeeriumi kaudu või maksuameti sise-eeskirjaga,” märkis Palts. Tema sõnul pole normaalne, kui vaatlus muutub igikestvaks.
Üks Eesti meedias tormi tekitanud vaatlus oli ühe ettevõtja ametiauto kasutamise kontrollimine, kui ettevõtja oli parkinud auto spordiklubi ette ja sai selle eest maksuametult kirja. Ka
maksumaksjate liidus tekitas ameti käitumine küsimusi. “Neid saab seostada küll. Ka seal vaadeldi ju väljaspool majandustegevuse toimumise kohta,” nentis Palts.
Maksuameti avalike suhete juhi Rainer Lauritsa sõnul on ameti uue strateegia kohaselt vaatlus maksuhalduri toiminguna vajalik alles siis, kui nn selgitus- ja teavitustöö pole soovitud tulemusi andnud. "Vaatlus ei peaks olema esimene toiming, millega maksuametnik ettevõtjat maksude tasumisel ja maksudega seotud riskide maandamisel aitab. Kui aga vaatluseta siiski ei saa, siis maksuhaldur peab selgitama iga kord vaatluse eesmärki, tõendite kogumise vajalikkust ning poolte õigusi ja kohustusi, lähtudes põhimõttest, et vaatlus tehakse koostöös maksukohustuslasega," selgitas Laurits ja lisas, et haldur peab vaatlust alati ka põhjendama.
Ettevõtete käibed ja töötajad avalikuks
Teise ettepanekuna käis kaubanduskoda välja idee, et ettevõtted võiksid oma käibe ja töötajate numbrid eraldi avalikustada, vaatamata sellele, et need numbrid majandusaastaaruannetes juba kajastuvad.
“Kui oleme läinud juba kord seda teed, et riigile tasutud maksude avalikustamine on üle aasta juba probleemideta kehtinud/toiminud, siis miks ei võiks ka need kaks asja seal maksuameti tabelis juures olla?” rääkis Palts. Tema sõnul toetaks see muudatus avatumat ja ausamat ettevõtluskeskkonda ja võib-olla õnnestuks sellise info avaldamine ka natuke majandusaastaaruannete koostamist lihtsustada.
Paltsi sõnul ei tasu seal eristada suuri ja väikeseid ettevõtteid. “Ma arvan, et siin ei ole põhjust kedagi eristada või erandeid teha. Need on nii üldised numbrid. Kui majandusaasta aruandes on need ka kõigile esitatud, siis miks peaks siin erandeid tegema?” märkis Palts.
Ka soovib kaubandus-tööstuskoda, et ettevõtted hakkaksid avaldama tasutavate ressursi- ja keskkonnatasude suurust. Eesmärk on parem ettekujutus sellest, kuidas ettevõtjad keskkonda kasutavad ning kuidas ja kui palju selle eest riigile tasuvad ja seeläbi ühiskonda panustavad.
“Seda on osa ettevõtteid küsinud ja välja pakkunud,” vastas Palts küsimusele, miks see vajalik oleks. “Kui me räägime riiklike maksude avalikustamisest, mis täna toimib, siis tegelikult ettevõtja jaoks on ka need tasud üsna suure koormaga. Miks mitte ei võiks kaaluda ka nende avalikustamist?” märkis Palts. Ta nentis, et siin on vaja veel arutada seda küsimust, kas riiklikud ja ressursikasutamise maksud on üldse kena ja mõistlik ühte patta panna.
Ka siin pole ettevõtete suurust vaja tema sõnul arvestada. "Paari töötajaga ettevõtet suure kontserniga võrrelda ei pruugi ollagi võimalik. Eks see hirm oli üleval ka siis, kui riigile tasutud maksude avalikustamine esimest korda üle aasta tagasi teemaks oli. Ka siis kardeti, et kuidas see mõjub, et väiksemad tasuvad vähem ja suuremad rohkem, et kuidas me paneme nad ühte tabelisse,” meenutas Palts ja lisas, et tegelikkuses võeti asi rahulikult ja mõistvalt vastu. Sest kõik saavad ju aru, et kui on anomaaliad, siis saab nende kohta ka küsida ja selgitusi jagada. “See, et räägitakse maksukoormusest ja selle sisust ning ettevõtete panusest riigikassa täitmisse – see on ju igati positiivne,” lisas Palts.
Kommentaar
Rahandusminister Sven Sester:
"Toetan igati järjest suuremat läbipaistvust. Ausast konkurentsist on huvitatud nii ettevõtjad, kes peavad turul konkureerima maksude mittemaksmisest tulenevaid eeliseid ärakasutavate konkurentidega, kui ka riik maksutulu saajana. Samas soovime tasude avalikustamise üle kindlasti nõu pidada nendega, keda see otseselt puudutab, sest tegemist on üsna spetsiifiliste tasude, mitte aga üldiste maksudega. Vaatluse kohta peame üksikasju arutama maksu- ja tolliametiga, kes seda toimingut korraldab. Oluline on korraldada vaatlust nii, et see koormaks maksumaksjat võimalikult vähe – kohustus koormata nii vähe kui võimalik on seaduses niikuinii sees."
Koda tegeleb pseudotegevusega
Alexela Groupi juhatuse esimehe Andreas Laane sõnul on kaubanduskoja ettepanekute eesmärk arusaamatu, sest käibe suuruste ning makstud ressursi- ja keskkonnatasude tabel ei anna midagi. Samuti paistaksid selles võrdluses eksportivad ettevõtted halvana, sest eksport on käibemaksuvaba, sest maks tasutakse sihtriigis.
Ka pangad ei oma eriti maksustatavat käivet, sest osutavad suuresti käibemaksuta tehinguid. “Nõnda saame sellest tabelist teada, et siia riiki eksportijaid ja panku polekski vaja. Eesti ettevõtlust see väärteadmine nüüd küll ei aitaks,” märkis Laane, kelle hinnangul on ettepanekute näol tegemist pseudotegevusega, mis loob tegelikult rohkem kära ja kadedust, andmata mingit panust hea ettevõtluskeskkonna arengusse ning uute töökohtade loomisesse. “Need sektorid, kus on kombeks ümbrikupalga maksmine, OÜtamine või käibemaksupettused, on ju maksuametile teada ning vaid nemad saavad oma kõrgendatud tähelepanu sinna ka suunata,” lisas ta.
Laane sõnul pole sellesse teemasse vaja täiendavat avalikku huvi suunata, sest kõigil inimestel on võimalik saada infot äriregistrist, kus on avaldatud ettevõtete majandusaasta aruanded. “Eriti jabur on töötajate arvu avalikustamine selles mõttes, et ajal, mil maailmas on kombeks pigem outsourcing ja allhanked, tagades nii vajaliku paindlikkuse turukriisidega toimetulekuks, siis meie näeks väärtust vaid ettevõtte palgatud töötajate numbris, mis ei räägi tegelikult loodud töökohtadest eriti midagi,” märkis Laane. Lisaks tuleks tema hinnangul pidada lugu ka ettevõtete ärisaladusest ning see, kuidas ettevõtted väärtust loovad, on iga ettevõtte enda valik.
“Igasugused edetabelid on muidugi põnevad, aga mina kirjeldatu järele tarvidust ei näe,” lisas Laane.
Avalikustamine ohuks ausale konkurentsile
Kunda Nordic Tsemendi juhi Meelis Einsteini sõnul võib selline maksude avaldamine tuua kaasa konkurentsi moonutamise. "Näiteks kui meie naaberriikides taolist infot ei avaldata, siis jääb Eestis asuv firma kehvemasse seisu, sest tema raamat on aasta jooksul nii-öelda avatud, aga konkurendil kinni," selgitab Einstein.
Ta lisab, et ühelt poolt läbipaistvus kindlast suureneb ja need firmad, kes palju makse maksavad, pälvivad ehk suurema lugupidamise. "Ma põhimõtteliselt olen suurema avalikustamise poolt, sest siis on lihtsam näha, millist mõju riigi rahakotile erinevate firmade tegevus avaldab," märkis Einstein.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.